Thursday, July 5, 2012

Kes ma olen?

Jeesus..

Tuesday, September 27, 2011

Tänu Jumalale!

Tahan oma elu elada nii, et kasvaksin igal hetkel temale lähemale ja et Püha Vaim oleks tööd tegemas minus pidevalt. Oh see on mu suur soov ja palve sulle kallis Jumal.
CIAO! CIAO! CIAO! CIAO!
Igatahes oli täna ka esimene itaalia keele tund. Ja teate see oli kiirem 1,5 tundi, mis mu elus on läinud. Ja nii meeletult palju informatsiooni. Õpetaja oli kanadalane, kes oma välimuse poolest ütleks küll, et oli rohkem itaallane. Tema taustast me nii palju ei rääkinud aga ilmselgelt oli tal keegi perest itaallane. Kuid tema eelis oli ka see, et ta oli kanadalane, mistõttu ta inglise keelt väga puhtalt ja mitte itaalaslikult( kas Eesti keeles on üldse selline sõna olemas) rääkis.
Oi kus oli palju informatsiooni ta ikka kiirustab meeleult, ütles et võtsime pooleteist tunniga selle materjali, mis muidu võetakse kuu ajaga.

Teiseks sai mu süda vabaks täna, või õigemini vabamaks. Olen liialt kinni mingites enda ettekujutlustes ja mõtlen mingid asjad enda jaoks kinnisideedeks. Ja Jumal on nii palju tööd selles suhtes mu elus teinud. Sest inimesed liiguvad edasi ja seda peaksin tegema ka mina, kuid ma ei suuda seda teha ilma Jumala abita. Jumal palun sult tarkust inimestega suhtlemisse ja suhetesse.

Jeesus on mu päästja!

Monday, September 26, 2011

Jagamiserõõm. Tervitused Annile!

Tere jälle!

Minu viimasest blogist on küll väga palju aega möödas, kuid see ei tähenda, et olen loobunud oma tegemisi kirja panemast. Vaid hoopis mõtted liikusid kallile ANNIKE. tervitused Saksamaale, kes on üksi seal ja kellel ei ole kodumaal toimuvas eriti mingit aimu. Mõtlesin, et ehk talle pakuvad huvi minu tegemised. Igatahes on õppeaasta Tartus suhteliselt kiirelt alanud. Kuid peale sellist praktilist suve tundub nii mõtttettulttt kuiv jälle koolipingis istuda ja kuulata ja kuulata ja kuulata. Käed hakkavad sügelema.
Igatahes olen õlnud kaks esimest nädalavahetust Tartus ja sisse elanu Tartu hingamisse.

Eelmine nädalavahetus oli üle pika aja aeg, kus ma tagasi päälinnas olin. Nimelt osalesime emaga reedel pimedal õhtusöögil. See oli päris huvitav. Nimet oli tegu seitsmekäigulise, ilmselgelt kõht liialdab kuuldes numbrit seitse, tegelikult ei ole need nii suured portsjonid, et kõht lõhki läheks. Ja seda korraldas selline vägev koht nagu FoodStudio(http://www.foodstudio.ee/), mis on Indrek Kivisalu ja Rudolf Visnapuu ( Eesti ühed paremad kokad!!) eestvedamisel oma nimekirja päris toredaid kursuseid kogunud.
Igatahes istusime siis seal ruumis, kus oli peale meie veel 22 inimesi ja panime silmaklapid pähe ja siis kus olime ära kaotanud inimese jaoks ühe olulise meele hakkasid selle arvelt toimima kõik muud meeled. Kuulsid, kompisid, haistsid, maitsesid oi kui hästi. Ja kõik need hõrgud toidud.. oioioi.. Igatahes sai ka veini nii targalt kommenteerida nagu need veinigurmaanid alati teevad, et küll üks veil on tammetõru maitsega ja teisel veinil on suitsust aroomi.
Peale igat toitu järgnes komponentide ära arvamise voor ja hiljem peale kõiki käike seletas Indrek Kivisalu lahti ka kõik toidud ja mis ta kokku oli kokkanud, ja meie arvamused ei olnudki nii väga ekslikud. Oli tore õhtu, kuid hind oli sellise ettevõtmise jaoks natuke liiga krõbe ehk. Ainulaadne kogemus, kui see jääbki tõenäoliselt ainsaks korraks.

Veel käisime laupäeva seenel. Oh seda rõõmu jautada sügisesel metsas ja korjata Jumala ande, neid ilusaid ja maitsvaid seeni. Sain puravikkeee. Jeeee. Ja loomulikult järgnes sellele seenetalgutele üks korralik seene roog nimelt tegime seenerisottot valge kalaga. Ja valge kala on meie pere laual viimasel ajal tihti olnud juss sellepärast, et isa Soomemaal on ennast sättinud ilusa järve äärde, mis on rohkel kala täis ja kalastab,mis juhuslikult kuulub tema kirgede hulka, Soomes olles pea iga päev ja see järv teda juba tühjade kätega ei jäta. Nimelt oleme kõikvõimalike röövkalu ja muid kalu nii sügavkülma kui tavakülmkapi pilgeni täis saanud.

Igatahes annan sulle ka ülevaate mis hakkab mu elus lähiajal toimuma. Nimelt otsustasin minna itaalia keelt õppima. Ja kuna suuremat gruppi ei avata, siis osalen nn eratundides, kuid minuga koos on üks õpilane veel ja õpetaja saab meile rohkem tähelepanu osutada. Ja õpetaja on nimelt kanadalane, kes eesti keelt vähem oskab, kuid eks me näe kuidas see kõik välja kukub.

Teiseks olen otsustanud hakata zumba trennis iga päev käima. Esmapäev, kolmapäev ja reede tavazumbas ja teisipäev ja neljapäev aquazumbas.

Kolmandaks tegi sellise otsuse, et osalen Noor Kokk 2011 võistlustel, mis toimuvad nüüd millaldi Toidumessil. Õpetaja tegi sellise ettepaneku ja otsustasin sabast kinni haarata, kuna olen oma sünniaasta järgi viimane aasta, kes sellel saab osaleda. Kuid kahtlused olid mul just sellest, et pearoaks peab küpsetama ühe terve haugi, kuule šüriiliikmele. Juuube ma pole elus ise ühtegi kala lõpuni fileerinud, seda on alati teinud mu kalamehest isa. Kuid nüüd on see siis ametlikult enam kahelda ei saa, et ma pean seal osalema. Ja ettekirjutus oli tehtud ka magustoidule, kus peab kasutama piima ja leiba. Loomulikulkt on muu toidukorv avatud ja muid komponente võib ka kasutada. Kuid neid peab.

Ja varsti pean hakkama mõtlma ka oma lõputöö lõplikule lahendusele. Nimelt on mul ju juba jaanuaris koolieksam ja siis ka lõpetamine. Aeg läheb väga kiirest. Maaülikoolist võtsin sellest aastast akadeemilise, kuid kui kokakool lõpetatud saan sellega ka rohkem tegeleda.


Vot nii palju on praegusel hetkel minu elus toimumas.

Suured kallid ja suured õnnistused sulle kallis Anni!

Jumala tarkust ja juhtimist. Tema teab, mis on hea ja hoiab sind ka kõige raskematel aegadel ja toob läbi raskemate otsuste!

Mellu

Wednesday, March 9, 2011

Paastuaeg

Tere!
Tänasest algab paastuaeg. Mis peaks kestma 40 päeva, see aeg on eelkõige selleks, et ennast puhastada nii talvistest jääkidest kui ka mittevajalikest mõtetest.
Lubasin ka, et paastun- lihast ja magusast. Lisaks teen nädalase pausi Facebookist, sest tunnen, et see võtab tõesti liialt palju mu aega.
Ja praegu on mõtetes ja palvetes ka Etioopia. Mnna täiesti teise keskkonda täiesti muuta oma elulaadi ja olla Jumala armastuse kandjaks siin maailmas. Minna appi ja ise õppida selles meeletult. Kogeda uusi kogemusi ja läbi minna muutustest ja järjest rohkem paluda, et Jumal muudaks mind pidevalt, et ma ei jääks kauaks selleks samaks patuseks inimeseks, vaid, et mul oleks Jumala tarkust ja tugevust ja abi muutuda järjest oma vanema venna Jeesuse sarnasemaks.
Et mu sees oleks pidevalt toimumas muutused, et ma ei arvaks, et ma olen väärtuslik patuse inimesena, vaid minu väärtus seisnev vaid minu suhtes Jumalaga ja selles, et Jeesus on minu päästja, et iga päev võin kasvada ja muutuda järjest oma Päästja moodi ja olla Jumala armu ja armastuse kandja .
Suur palve. et Jumal muudaks mind pidevalt.
JA ka teid mu kallid sõbrad!

Head ööd.

Friday, January 21, 2011

Igavene romantik.












Teate ma armastan romantilisi filme, ma armastan armastust. Aitäh kallis Jumal, et oled lasknud mul kogeda seda ülimat armastust, mis tuleb sinult. Tänu sellele tean milline on õige armastus ja saan seda üha rohke särada siia maailma.

Viimased kaks nädalat olen olnud Jane Austeni, ehk siis Inglismaa 17-18saj mõisa lainel. Käinud arglikkude tütarlastega looduses jalutamas, näinud tõelist kirge ennast väljendamaks ja nähes inimesi, kes jäädes täiesti kindlalt oma arvamusele on valmis armastust iga hinna eest otsima. Olen näinud ühiskonda kus sisse on juurdunud kindlad rollid meestele ja naistele. Filmid nagu Uhkus ja eelarvamus, Northanger abbey, Persuation, Emma, Sense and sensibility,Little Dorrit, Mansfield park ja paljud teised filmid on viinud mind ilusasse maalilisse maastikku, romantilistesse mõisatesse ja ilusatesse tantsusaalidesse. Olen seda kauget maailma nautinud, kuid tunnen nüüd, et olen natuke liialt reaalajas sinna aega andnud. Kuid see oli tõesti emotsioonide rohke.


Eelmisel nädalavaetusel oli ka Risttee talvelaager. Üht tunnistan, et mõne kõnemanöövri olin võtnud alateadlikult Emmalt (Jane Austen) üle. Isegi üllatusin, kui sellised, Emmale omased, otsekohesed kuid samas läbimõeldud vastused mu suust väljusid. Laager oli igati mõnus ja võimas Jumala läheduse kogemise koht. JA ma tõesti tundsin, et oleme üks suur suur pere. ja meie ühine Isa armastab meid nii palju ja hoolib meist. Rõõmu oli palju. Aitäh sulle kallis Taevane Isa.
Olete palves mu sõbrad lähedamal ja kaugemal!

Wednesday, December 15, 2010

Mõistuse lahinguväljal

Meile on kuulutatud sõda. Ma ei ole sellele kunagi varem nii mõelnud, sest olen sõdadesse alati eelarvamusega suhtunud. Kuid viimasel ajal olen aru saanud, et meie mõistuses toimub pidevalt sõda. Me peame mõtlema oma mõtete üle ja nagu Jeesus kõrbes saatana kiusatustele alati vastas- kirjutatud on.. Ta tõi vastuvõited kõige tugevamalt aluselt, millest võib väiteid tuua- Jumala Sõnast. Ja ta võitis saatana.
Meie mõistuses on suur lahinguväli, kus toimub igapäevaselt võitlus. Kuid me ei tohi kunagi unustada, et meie poolel on tugevaim võitleja- Jumal.
Kogu selle teema, millele olen viimasel ajal mõelnud ja millega tegelema olen otsuanud hakanud on mõtetest ja nende kontrollimisest ja sellest, mis meie mõõistuse lahnguväljal toimub võtab kokku kirjakoht 2korintlastele 10:4-5
Sest meie võitluse relvad ei ole füüslilised /liha ja vere relvad/,vaid need on Jumala ees vägevad kindluste kukutamiseks ja hävitamiseks, /kuna me ju/ kummutame vastuväited ja teooriad ja targutused ning iga kõrgi ja ennasttäis asja, mis tõstab end /tõelise/ jumalatunnetuse vastu,ja juhime iga mõtte ja kavatsuse Kristuse /Messia,Võitu/ sõnakuulmisesse vangi.
Me peame igapäevaselt mõtlema on mõtete peale ja tunnetama ära need mõtted, mis meile on andnud saatan, sest kui tal on ka meie lapsepõlves läbi erinevate sündmuste meie mõistusesse mingid kindlused õnnestunud rajada, siis nende kindluste lammutamiseks ja mahatõmbamiseks on vaja Jumala abi, sest ise oma jõududega oleme nõrgemad. Ja just kõige ettevaatlikum peab olema just mõtetega, mida me juba tunneme ja teame, et need on juba mitmekordselt meie juurde tulnud, oleme need küll eelame peletanud, kuid need tulevad ikkagi tagasi.
See on ühe väga palju aega nõudva tee algus, millega olen otsustanud edasi minna..
Hoidke mind palves ja palves ja palves...
Aitäh kallis Jumal, et oled meid nii armastanud ja näitad meile oma armu, palun ava meie silmad ja süda ja hing üha rohkem ja rohkem, et Sind kogeda ja sulle lähemale tulla.

Sunday, October 17, 2010

Järjekordne nädalavahetus

Nii,vaatasin oma blogide arhiive ja jäi selline mulje, et paljd sündmused on toimunud minuga just nädalavaheetusel. Nii ka see kord. Reedel oli armsa Mellu sünnipäev, isa oli Tartus ja selleks, et temaga koos Tallinna saada ootas ta mind ja õhtul üheksa paiku hakkasime tagasi minema. Mellu sünna oli supper, jõusind Merle vanematekoju natuke varem, kui kohal olid just Saate suure pere liikmed, see oli lihsaltr suppper tunne. Ma tundsin kindlalt, kuidas Jumal on selle ilusa pere loonud ja jätkuvalt neid õnnistanmas on ja selle õhtulö seal majas viibis, see oli lihtsalt väga hea tunne. Suured peredon imetoredad.
Lisaks tagasi sõites Tallinna sain jälle isaga natuke pikemalt rääkida ja meil olid käsil ikka väga sügavad teemad. Sain talle rääkida oma usust ja miks ma usun ja üldse mida ma usun. See oli lihsalt super, sest olen tema südame väga kaua juba Jumala kätte pAlvetanud ja see oli selge märk, et Jumal on tegutsemas ja kõik liigub paremuse poole, kui ei mitte minu või kellegi teise, vaid just TEma kõige kõrgema ja hiilgavama Looja, Jumala plaani järgi. Üldse rääkisime ka põhiväärtustst elus ja suhetest, oh kuidas ma omaTavast Isa ja isa ikka armastan ta on ülekõige.
Ning lisaks kuna neljapäeval oli Kätu sünnipäev siis tähistasime seda Anni juures laupäeva õhtul küpsetasime õunakooki, jõime teed ja vaatasime ühte päris huvitavat tüüpilisest kapitalistlikust müüme kõike ja ostame kõike ühiskonnast "The Joneses" Peale seda järgnes, nagu Anni diivani tungival soovil alati, sügav vestlusring erinevatest filosoofilistest j apsühooloogilistest teemadest, mis jõudis ka kõige alguse Jumala juurde ja selleni, et miks usun ja keda .J a see oli järjekordne võimalus meil Anniga Kätule jagada, miks meie usume.
Ja pühapäev oli tore perepäev. Oli jäällegi suurepärane perelõuna, peekonisse mässitud kanafillega, ahjukartulid küüslauguga, seenekaste , aurututud brokoliga. Absoluutselt ükskõik mis me perega koos söögiks teeme o tulemuseks lihsalt supper söök,

Aitäh sulle kallis Jumal, et täidad meie kõhtu imehea söögiga iga päev.