Oh,
mille ma siit avastasin oma BLOGI, rohkem kui kaks kuud pole siia sattunud, kuna elu on nii kiire olnud. Hommikuti olen tavaliselt Maaülikoolis istunud ja poole kolmest Wererisse praktikale läinud, kus olen tavaliselt hiliste õhtutundideni, tavaliselt kümne üheteistkümneni olnud. Päevad on möödunud kiiresti, kui palavas köögis, inimestele kõhu paitusi jagades. On olnud huvitav periood, kohtudes huvitavate uute inimestega, Anni ja Kätu rääkisid, et Hispaanias olid kõik kokad õrnahingelised, alguses paistsid küll et kurjad ja karmid, kuid tegelikult õrnahingelised kunstnikud.
Ja see on küll kohtuav kui palju inimesed ikka igapäeva kõnes roppusi kasutavad, täitsa kohutav on kuulata kuidas lihtsalt iga teine sõna on ropp. Ühest asjast ei saa ma aru, et kui inimesena sa tead ise, et sul on see ja see viga või käitud sellistes ja sellistes olukordades halvasti, siis kas lihsalt selle teadvustamisest endale piisab? Olen mõistnud et minu puhul ei piisa, kui m aikka tean mõnda oma halba külge, siis teen kõik endast et seda muuta ja ennast paremaks inimeseks saada, muutuda, kasvada ja paraneda. Kõik toimub läbi muutuse.. Areng toimub läbi muutuse..
Ja avastasin, et oled muutunud sallivamaks, see oligi kindalsti üks mu puudustest, et muutusin liialt kiiresti ja kergesti närviliseks ja vihastusin liialt pisiasjade peale.. Sallivam olen ja mõistan rohkem arvan.. olen õnnelik.
Ja aitäh kallis Jumal, et oled jälle kord mu ühele palvele vastanud ja ka läbi selle mulle sallivust ja kannatlikust õpetanud. Kogu südamest tänan.
Ja suvi, mida ma nii kaua oodanud olen peale seda külma ja pikka talve on ka lõpuks saabunud, oh seda eluilu.
No comments:
Post a Comment