Järjekordne nädalavahetus

Nii,vaatasin oma blogide arhiive ja jäi selline mulje, et paljd sündmused on toimunud minuga just nädalavaheetusel. Nii ka see kord. Reedel oli armsa Mellu sünnipäev, isa oli Tartus ja selleks, et temaga koos Tallinna saada ootas ta mind ja õhtul üheksa paiku hakkasime tagasi minema. Mellu sünna oli supper, jõusind Merle vanematekoju natuke varem, kui kohal olid just Saate suure pere liikmed, see oli lihsaltr suppper tunne. Ma tundsin kindlalt, kuidas Jumal on selle ilusa pere loonud ja jätkuvalt neid õnnistanmas on ja selle õhtulö seal majas viibis, see oli lihtsalt väga hea tunne. Suured peredon imetoredad.
Lisaks tagasi sõites Tallinna sain jälle isaga natuke pikemalt rääkida ja meil olid käsil ikka väga sügavad teemad. Sain talle rääkida oma usust ja miks ma usun ja üldse mida ma usun. See oli lihsalt super, sest olen tema südame väga kaua juba Jumala kätte pAlvetanud ja see oli selge märk, et Jumal on tegutsemas ja kõik liigub paremuse poole, kui ei mitte minu või kellegi teise, vaid just TEma kõige kõrgema ja hiilgavama Looja, Jumala plaani järgi. Üldse rääkisime ka põhiväärtustst elus ja suhetest, oh kuidas ma omaTavast Isa ja isa ikka armastan ta on ülekõige.
Ning lisaks kuna neljapäeval oli Kätu sünnipäev siis tähistasime seda Anni juures laupäeva õhtul küpsetasime õunakooki, jõime teed ja vaatasime ühte päris huvitavat tüüpilisest kapitalistlikust müüme kõike ja ostame kõike ühiskonnast "The Joneses" Peale seda järgnes, nagu Anni diivani tungival soovil alati, sügav vestlusring erinevatest filosoofilistest j apsühooloogilistest teemadest, mis jõudis ka kõige alguse Jumala juurde ja selleni, et miks usun ja keda .J a see oli järjekordne võimalus meil Anniga Kätule jagada, miks meie usume.
Ja pühapäev oli tore perepäev. Oli jäällegi suurepärane perelõuna, peekonisse mässitud kanafillega, ahjukartulid küüslauguga, seenekaste , aurututud brokoliga. Absoluutselt ükskõik mis me perega koos söögiks teeme o tulemuseks lihsalt supper söök,

Aitäh sulle kallis Jumal, et täidad meie kõhtu imehea söögiga iga päev.

Nädalavahetus

Tahtsin jagada lihtsalt, et see nädalavahetus on olnud imeline. Esiteks lõppes kokakoolis reedel esimene periood ja see tegi mu tuju väga heaks. Teiseks käisime laupäeval AbbaAbi lastege linna peal, Raekoja platsil oli üks tore üritus "Noored Teevad Head" lastele see väga meeldis ja neile meeldib meeletult, et me nendega koos aega veedame. Üks naljakas seik mis mul meelde jäi oli, et me istusime Kaubamaja pargis ja sõime snäkse ja siis Diana küsis meilt: "Kas teil kunagu igav ka on?" see oli lihsalt minu meelest üks siiramaid küsimusi, mis keegi minu käest on küsinud. Teda tõesti huvitas see, kuidas meie oma elu elame ja kuidas saaks temagi elada nii, et ta ei pea ühtegi tegevust sundima ja lihsalt sellepärast tegema, et tal on igav ja mitte midagi muud pole taha, vaid selleks, et teha midagi, sest see muudab midagi paremaks kas siis minu enda või teiste jaoks.
Kolmandaks oli pühapäeval Risteel teemaks uute missionaalsete kodugruppide jaotamine ja tutvustamine, et kogukonna ja "Kirik teistele" mis on meile Ristteena väga tähtis, saaksime ollagi valguseks siin linnas ja Jumala sõna levitada, mitte et me lihsalt ei saaks pühapäeval kokku ja ei oleks nn "tarbijad", mida igati tänapäevane ühiskond meid suunab tegema, olgu selleks tarbimine asjade näol või siis mingite sõnade vastukajaks saamse näol, või siis meie puhul nn vaikuliku sõnumi saamise tarbimine igal pühpäeval.
Lisaks olen eelmisest nädalast võtnud oma vana palvemärkmiku lahti ja seal lugenud ja tähtsamaid kirjakohti uurinud, olen otsustanud et võtan ühe kirjakoha, mis võiks just praegusele nädalale kõige rohkem sobida ja selle pähe õppida, nii on mul Jumala Sõna alati meeles ja vajalikul hetkel toeks ja meeldetuletuseks.
Eelmise nädala kirjakoht oli Joosua 1:9 Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõijal kuhu sa lähed. See on lohutuseks paljudes olukordades, kus ma võin unda ennast kurvalt ja võib tunduda, et olen üksi ja kõik on mõttetu, siis just see kirjakoht on see, misming taas ülesse ehitab.
Ja nüüd järgmise nädala kirjakohaks olen valinud Laulud 23:1-4
Jehoova on minu karjane, mul pol millestki puudus. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamise veele saadab ta mind. Tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse, oma nime pärast. Ja ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei kardaks ma kurja, sest sina oled minuga. Su kepp ja su sau, need trööstivad mind. Jällegi kord on see kirjakt tugevuseks iga kord, kui tunnen ennast nõrgana ja tahan alla anda, see lohutab ja annab taas jõudu.
On olnud tore nädalavahetus!
AITÄH SULLE KALLIS JUMAL!