Nädalavahetus

Tahtsin jagada lihtsalt, et see nädalavahetus on olnud imeline. Esiteks lõppes kokakoolis reedel esimene periood ja see tegi mu tuju väga heaks. Teiseks käisime laupäeval AbbaAbi lastege linna peal, Raekoja platsil oli üks tore üritus "Noored Teevad Head" lastele see väga meeldis ja neile meeldib meeletult, et me nendega koos aega veedame. Üks naljakas seik mis mul meelde jäi oli, et me istusime Kaubamaja pargis ja sõime snäkse ja siis Diana küsis meilt: "Kas teil kunagu igav ka on?" see oli lihsalt minu meelest üks siiramaid küsimusi, mis keegi minu käest on küsinud. Teda tõesti huvitas see, kuidas meie oma elu elame ja kuidas saaks temagi elada nii, et ta ei pea ühtegi tegevust sundima ja lihsalt sellepärast tegema, et tal on igav ja mitte midagi muud pole taha, vaid selleks, et teha midagi, sest see muudab midagi paremaks kas siis minu enda või teiste jaoks.
Kolmandaks oli pühapäeval Risteel teemaks uute missionaalsete kodugruppide jaotamine ja tutvustamine, et kogukonna ja "Kirik teistele" mis on meile Ristteena väga tähtis, saaksime ollagi valguseks siin linnas ja Jumala sõna levitada, mitte et me lihsalt ei saaks pühapäeval kokku ja ei oleks nn "tarbijad", mida igati tänapäevane ühiskond meid suunab tegema, olgu selleks tarbimine asjade näol või siis mingite sõnade vastukajaks saamse näol, või siis meie puhul nn vaikuliku sõnumi saamise tarbimine igal pühpäeval.
Lisaks olen eelmisest nädalast võtnud oma vana palvemärkmiku lahti ja seal lugenud ja tähtsamaid kirjakohti uurinud, olen otsustanud et võtan ühe kirjakoha, mis võiks just praegusele nädalale kõige rohkem sobida ja selle pähe õppida, nii on mul Jumala Sõna alati meeles ja vajalikul hetkel toeks ja meeldetuletuseks.
Eelmise nädala kirjakoht oli Joosua 1:9 Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõijal kuhu sa lähed. See on lohutuseks paljudes olukordades, kus ma võin unda ennast kurvalt ja võib tunduda, et olen üksi ja kõik on mõttetu, siis just see kirjakoht on see, misming taas ülesse ehitab.
Ja nüüd järgmise nädala kirjakohaks olen valinud Laulud 23:1-4
Jehoova on minu karjane, mul pol millestki puudus. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamise veele saadab ta mind. Tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse, oma nime pärast. Ja ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei kardaks ma kurja, sest sina oled minuga. Su kepp ja su sau, need trööstivad mind. Jällegi kord on see kirjakt tugevuseks iga kord, kui tunnen ennast nõrgana ja tahan alla anda, see lohutab ja annab taas jõudu.
On olnud tore nädalavahetus!
AITÄH SULLE KALLIS JUMAL!