Pisikesed asjad

Ja kui sa ei näegi suurt plaani oma elust, kui on udune ilma ja siht ei ole päris selge, siis ei ole see üldse põhjus miks kurvasatada või kohkuda. Vaid siis tulevad need pisiasjad need hetked ja olud, mis sunnivad meid enda nina alla vaatama, need pisikesed imed, mis meie silme all koguaeg toimuvad, mida on suurte plaanide tegemisega nii lihtne kaotada. Need inimesed kes meile lihtsalt toeks on ja me juttu kuulavad, need telefonikõned, mis meie vastu huvi tunnevad, need tunded romantilistes filmides, need korterikaaslased kes lähevad ja sulle ühe maitva koogi ostavad, need ühiselt veedetud tunnid Piiblit õppides ja Aliast mängides, need kiitused ja laitused, see päike mis pilve tagant ennast näitab, see tuul, mis puhub su põsed punaseks ja need inimesed kes on kõik imelised Looja loomingud, lõuendid, mis täiuslikkuse järgi maalitud.
Ja seda Jumal mulle praegu soovibki näidata, see ei ole selels kui hea plaani ma endale välja mõtlen, nii hea, et Jumal selle heaks kiidaks, see ei ole selles, mida ma pean muutma, et mu elus oleks eesmärk või tähendus, see ei ole mu sihid mis ma võimalikulk kõrgele sean ja neid püüdma asun, vaid see on see armastus mis mind kaitsva loorina pidevalt ümbritseb, selle pehme kiud, mis võib tuule iiliga kergelt segi ajada. See on see tunnetus ja side, mis on loodu ja looja vahel, seda ei saa absoluutselt mitte keegi võtta. Ja see saab ainult kasvada ja igal hetkel endale meelde tuletada. Tahan lihtsalt kõik sulle anda mu kallis Looja. Sina tead plaani, mis on mulle just kõige parem, õigem ja suurim. Aitäh selle eest ja aitäh, et aitad meil mõista.

Pühapäev

See nädal on saanud läbi ja kui ma mõtlen selle möödunud nädala peale siis, on mul natuke kurb, sest tunnen, et ei ole andnud endast kõik, tunnen, et liiga tihti lasen pigem halvematel kogemustel ennast mõjutada liialt ja selle põhjal otsuseid teha. Üks mu suurimaid raskusi on anda kõik Jumalale, absoluutselt kõik, sest tunnen, et mingis mõttes olen pealiskaudselt andnud, kuid tegelikult tahaks,et lõplik otsus ja kontroll jääks minu kätte. Sinu tahmine sündigu.
Nädalavahetus Tallinnas perega oli tore nagu alati, ma tõesti armastan nii väga oma pere, mul on lihtsalt maailma paremad vanemad ja vennake ja õeke. Ja mis me täna õhtul Graigi juures väikegrupijuhtide koosolekul rääkisime on, et tegelikult on nii kerge leida aega võõrastele ja sõpradele ning lihtne on jätta pere märkamata ja lihtsalt pidevalt palvetada pere pärast nende südamete ja tegemiste pärast. Kasuta mind oma tööriistana.
JULGUS. Oh olen aru saanud, et tegelikult on see üks ohtlik iseloomujoon, kui sellega ei kaasne tarkust, Jumalikku tarkust. Ja kõige tobedam, kui kahetsused ei lase normaalselt edasi elada. Sest pikka aega olen palunud Jumalalt jugust, ja kuidas Jumal on mul nii selgeks teinud, et see ei seinse selles, kui juged me olema vaid kuidas me teda kuulame ka olukordades käitume.Palun võta mu süda enda kätte.
Tänane väikegrupi aeg oli kvaliteetaeg, mul on lihtsalt tore näha, kuidas Jumal Lemme ja Kira ja tüdrukute elus tegutseb, see on väärt nägemist. Ja ma olne nii tänulik ka inimeste eest mu ümber, kuidas Jumal ümbritseb mind ja nii väga armastab.
Vabastav..
Aitäh.

Selle nädala viimane reede!

See nädal on kiiresti möödunud.
Neljapäeva õhtud on ikka nii head, kallid kodugrupilised kogunesid minu juures ja sain neile jälle kõhutäidet pakkuda, Jumal ma tänan sind selle imelise anni eest, kirg toidutegemise vastu, millega võin jagada inimestega seda imelist toitu, mida sina meile oled andnud nii lahkelt. Aitäh. Lugesime ja mõtisklesime ka Peetruse esimese kirja üle, see on ikka nii vägev kuidas sa meie sees töötad ja meil üha rohkem lased enda Sõna mõista. Kui ametlik osa ära lõppes, siis oli kell juba palju, kuid paljud jäid veel minu juurde ja me otsustasime Aliast mängida, Kuldar Kertu,Taavet Eleri ja mina ja Helena ning Kristel oli meie õiglane kohtunik, kes nägi kõike ja kuulis kõike ja juhtis ja hoidis meie mängus korda, sai on tööga suurepäraselt hakkama,see oli niiiiii naljakas, ma pole seda väga kaua mänginud ja see oli nii äge. Kvaliteet aeg super toredate inimestega, olen tõeliselt õnnistatud!
Täna on kell juba üks päeval ja täna hommikul ma lihtsalt ei suutnud üles tõusta, oleksin pidanud minema ja teeninduse kohta uut infot saama, kuid absoluutselt mu keha hommikul ei reageerinud äratuskellale. Nüüd ootan aega, millal saan rongile lipata ja Tallinna sõita, ei ole üle pika aja nüüd jälle Tallinnas käinud, natuke igatsen, kuid samas olen Tartus väga rahul ja hea tunne on siin olla. Saan Anniga kokku, pole nii ammu temaga midagi jaganud ja temast kuulnud. Kahju on küll, et paljudest inimestest olen nii kaugele jäänud, kuid pean kõik võimalused ära kasutama ja nendega aega jagama, et mitte kaugeneda. Kummaline, kuid Tallinnas on ainult ühe päeva, sest pühapäeval tulen juba lõuna ajal tagasi, et armsate inimestega aega koos veeta ja Jumalast rääkida.
Oh, ma palun, et selle Tallinnas viibimise ajal saaksin ma oma emaga suhted paremaks, kui need siiani on, avastasin, et tegelikult ei tea ma oma ema mõtetest või maailmavaatest mitte midagi, et tea mida ta mingites olukordades mõtleb ja tunneb, kui tean, et see teave on oluline mõistmaks teineteist ja, et meie suhet parandada. Tunnen, et meie suhe on jäänud väga napisõnaliseks ja pinnapealseks, kus me jagame vaid tavalistest tegemistest.
Väljas on müra ja veoauto lärmab, kuna kõrval maja katuselt korjatakse lund, kuna seda on sinna väga palju kogunenud ja see on vist juba ohtlikuks muutunud ja, et vältida selle sulamist ja kellelegi pähe kukkumist nad on otsustanud, et korjavad selle ära. Kummaline on igatahes seda protsessi siit vaadata.
Aga praeguseks lõpetan.
Tsaupakaa!

Algab

Tere!
Siit see algab..
Inspiratsiooni sain Lemmelt, kes ka oma blogi pidamisega just algas. Kuid viimasel ajal on paljud lähedased inimesed, kelle arvamus mulle tõesti korda läheb, öelnud,et ma mõtlen liiga palju. Ja see on kaheotsaga, ühelt poolt on hea, pidevalt mõelda ja uusi lahendusi ja uusi vaatevinkleid õppida ja nende üle jälle mõelda, kuid need mõttelõngad, mis mingil hetkel tekivad ja kuhugi ei vii võivad lõpuks üheks suureks segamini lõngakeraks ennast kerida. On aeg oma mõtted lahti kerida ja koi söödud jupid uuesti kokku sõlmida ja see lõng kuidagi asjalikult ära kasutada, näiteks millegi praktilise kudumkiseks. Koon oma mõtetest ühe sooja salli endale. Ja mulle tõesti meeldib mõelda.
Appikene, vahest on see hirmutav.
Ja kõik praeguseks.

Kummaline...