Ja kui sa ei näegi suurt plaani oma elust, kui on udune ilma ja siht ei ole päris selge, siis ei ole see üldse põhjus miks kurvasatada või kohkuda. Vaid siis tulevad need pisiasjad need hetked ja olud, mis sunnivad meid enda nina alla vaatama, need pisikesed imed, mis meie silme all koguaeg toimuvad, mida on suurte plaanide tegemisega nii lihtne kaotada. Need inimesed kes meile lihtsalt toeks on ja me juttu kuulavad, need telefonikõned, mis meie vastu huvi tunnevad, need tunded romantilistes filmides, need korterikaaslased kes lähevad ja sulle ühe maitva koogi ostavad, need ühiselt veedetud tunnid Piiblit õppides ja Aliast mängides, need kiitused ja laitused, see päike mis pilve tagant ennast näitab, see tuul, mis puhub su põsed punaseks ja need inimesed kes on kõik imelised Looja loomingud, lõuendid, mis täiuslikkuse järgi maalitud.
Ja seda Jumal mulle praegu soovibki näidata, see ei ole selels kui hea plaani ma endale välja mõtlen, nii hea, et Jumal selle heaks kiidaks, see ei ole selles, mida ma pean muutma, et mu elus oleks eesmärk või tähendus, see ei ole mu sihid mis ma võimalikulk kõrgele sean ja neid püüdma asun, vaid see on see armastus mis mind kaitsva loorina pidevalt ümbritseb, selle pehme kiud, mis võib tuule iiliga kergelt segi ajada. See on see tunnetus ja side, mis on loodu ja looja vahel, seda ei saa absoluutselt mitte keegi võtta. Ja see saab ainult kasvada ja igal hetkel endale meelde tuletada. Tahan lihtsalt kõik sulle anda mu kallis Looja. Sina tead plaani, mis on mulle just kõige parem, õigem ja suurim. Aitäh selle eest ja aitäh, et aitad meil mõista.
No comments:
Post a Comment