See nädal on saanud läbi ja kui ma mõtlen selle möödunud nädala peale siis, on mul natuke kurb, sest tunnen, et ei ole andnud endast kõik, tunnen, et liiga tihti lasen pigem halvematel kogemustel ennast mõjutada liialt ja selle põhjal otsuseid teha. Üks mu suurimaid raskusi on anda kõik Jumalale, absoluutselt kõik, sest tunnen, et mingis mõttes olen pealiskaudselt andnud, kuid tegelikult tahaks,et lõplik otsus ja kontroll jääks minu kätte. Sinu tahmine sündigu.
Nädalavahetus Tallinnas perega oli tore nagu alati, ma tõesti armastan nii väga oma pere, mul on lihtsalt maailma paremad vanemad ja vennake ja õeke. Ja mis me täna õhtul Graigi juures väikegrupijuhtide koosolekul rääkisime on, et tegelikult on nii kerge leida aega võõrastele ja sõpradele ning lihtne on jätta pere märkamata ja lihtsalt pidevalt palvetada pere pärast nende südamete ja tegemiste pärast. Kasuta mind oma tööriistana.
JULGUS. Oh olen aru saanud, et tegelikult on see üks ohtlik iseloomujoon, kui sellega ei kaasne tarkust, Jumalikku tarkust. Ja kõige tobedam, kui kahetsused ei lase normaalselt edasi elada. Sest pikka aega olen palunud Jumalalt jugust, ja kuidas Jumal on mul nii selgeks teinud, et see ei seinse selles, kui juged me olema vaid kuidas me teda kuulame ka olukordades käitume.Palun võta mu süda enda kätte.
Tänane väikegrupi aeg oli kvaliteetaeg, mul on lihtsalt tore näha, kuidas Jumal Lemme ja Kira ja tüdrukute elus tegutseb, see on väärt nägemist. Ja ma olne nii tänulik ka inimeste eest mu ümber, kuidas Jumal ümbritseb mind ja nii väga armastab.
Vabastav..
Aitäh.
No comments:
Post a Comment