kui kaotan hinge
Mis kasu on mul uuest laulust,
kui jään uhkeks
Nüüd, nähes Su armu,
ma ohverdan end...
Kuulasin seda laulu ja pisarad voolasid lihtsalt silmast, sest see on lihtsalt nii sügav ülistuslaul, see läks mulle nii südamesse ja ma tõesti tahan Jumalat rohkem tunda ja tahan usaldada enda täielikult tema kätte. Sest tõesti Jumala arm on põhjus miks me üldse midagi teha saame, miks me elame.
Eilne kodugrupp oli mõnus, kvaliteetaeg õdede ja vennaga. Ja täna on ikka südamel see lugu, oh ma pean selle siia kirja panema, et kui ma ikka endale selle meelde tuletaksin, kui kunagi peaksin selle jälle unustama. Igatahes.. See oli ühest mehest, kes sõitis autoga teel ja tema ees oli lambakari, ning kui ta autoga lähemale jõudis läks lambakari täiuslikult kaheks, lihtsalt sammusid kahele poole. Mees oli sellest nii hämmingus, et läks ja otsis nende karjuse üles, ja teda tõesti huvitav see, et kuidas nad nii distsiplineeritud on, kuidas? Karjus rääkis talle, et ta toimib nii, võtab oma karjast need kõige uljemad ja sõnakuulmatud, ning murrab nende jalad, jaaa murrab need, ning siis kannab lammast oma õlgadel, kuni lamba jalad on täielikult paranenud, et lammas teda täielikult usaldama õpiks, ja õpibki, sest see tema karjus hoiab teda ja tassib kuni ta haige on ja ise käia ei saa.. Mul jooksid külmavärinad üle selja.. Et on karjust täielikult usaldada ta peab neid, oma karjatatavaid enne murdma. Ja Jumal on meie karjane, selleks, et ta meie sees tööd saaks teha, peab ta meid murdma, et toimuks protsess ja et usalduks kasvaks.. Ja seda palud Jumalalt, et ta tõesti meid murraks, et see saaks toimida tundub mulle väga hirmuäratav.
No comments:
Post a Comment