Thursday, March 18, 2010

Lugedes vana blogi.

Lugesin täna vana blogi ja elidsin seal t sellise huvitava sissekande. See on ikka väga hea, et blogi pidada, siis pärast on nii äge vaadata, mida oled kunagi mõelnud ja teinud.
Järgnev oli
Muutused on vajalikud. Kuigi me sooviks hoida kinni hetkedest, eelkõige headest, jäävad meile nendest mälestused. Ei ole ühtegi hetke sarmast teisega. Muutused võivad olla, ja sageli on hirmutavad, muutus, kõik on teine enam ei ole millestki tuttavast kinni hoida.

Kõik mis praegu toimub, kunagi toimus või hakkab toimuma on kõik toimunud praegusel hetel, homme ja eile on ainult tagaplaan, mille me oma mälestustele loome. Kõik mida sa teed teed sa praegusel hetkel.

Oeh jällegi hakkan ma ühest lihsast mõttest liiga filosoofiliselt rääkima, et ma lõpuks isegi aru ei saa enam, mis oli see algne tegelikult väga lihtne mõte, mida ma kirja tahtsin panna. Oh mind. Ma ütlen mul pole see kirjutamine kunagi hästi välja kukkunud. Ma tõesti tahaks nüüd mõnikord oma 12nda klaasi kirjandi uuesti läbi lugeda, ma tõesti kujutan ette mida hägusat juttu ma võisin sinna kirjutada. Vaesed hindajad, aga väga lootusetu see vist siiski ei olnud, sest a sain ikkagi poole tervikust hindest. Tore, et ma siis nüüd lõpuks seda kõike mõistan. Ja tol hetkel olin ma endas nii kindel,et ma kirjutasin maailma targemat juttu,e t miks hindaja minust aru ei saanud ja mind ei mõistnud. J a siit tuleb jällegi välja üks tarkus-ei ole olemas halbu inimesi , on vaid inimesed kes ei nõustu sinu seisukohtadega, inimesed kes ehitavad teistsugust maailmamudelit. Ning ükski inimene ei tee midagi valesti seda mudelit arvestades. Enda käitumist kõrvaltvaataja kriitilise pilguga vaadata on väga raske. Ja hoidku ennast need inimesed kes sulle ainult head tehes kõrvaltvaataja märkusega on midagi julgenud öelda, nad on haavanud su ego.
Kuid jah nüüd tagant järele mõeldes, see ongi see muutus, mida me vajame.See on see muutuses peituv võlu, mis meid hiljem tabab, mõistes mis muutuse me tegelikult läbinud oleme. Et me ei muutuks liiga mugavaks oma elus ja oma iseloomus, et meil oleks pidevalt ruumi kuhugi arenenda, et me ise lubaksime areneda,mitte piirata seda oma mugavustunde tõttu ja kartusest uue muutuja vastu.

See elu on võrratult ilus. Aitäh, et oled avanud mul silmad ja aidanud mul vaadata seda maailma läbi sinu silmade.

Ja siin on veel teine sissekanne

Olen jõudnud sellisesse eluperiood, kui ma oled iga meelega täielikult ärkvel ja teadvustan enda ümber toimuvad, kindlasti on põhjus selles ka,et ma ise olen ennast rohkem avanud ja ma tahan mõista enda ümber toimuvad, ja nii kui ma seda teen siis üha enam ma jõuan järelduseni,et mul on ikka meeletult palju enda ümber, mille eest tänulik olla. Täitsa lõpp, elu sees mitte kunagi näiteks ei oleks ma arvanud üks või kaks aastat tagasi,et kunagi olen punktis, kus Jumal on mulle nii lähedal, ta on avanud mu silmad ja südame nii,et ma suudan armastusega suhtuda enda ümber olevasse ja mõista selle kõige ainulaadsust.
Nüüd mõistan ka põhjust, miks tegelikult ei tulnud välja mu soovist see aasta Hollandisse õppima minna, sest nii ei olnud lihtsalt ettenätud. Ja kindlasti või öelda, et praeguse kahe ja poole kuuga olen ma tohutlt palju õppinud, arvestama, armastama,mõtlema, tundma ja mul on lihsalt tohutu suur rõõm südames. Ja nii ongi. Mu perekond, mu supper -hüpper perekond, mu vanemad kes võibolla tõesti on mind kasvatanud “vatis” kuid olen selle eest neile ülimalt tänulik, mu onud ja nende pered, mu kaugemad sugulased kellega harvem kohtuda saab, kuid kellede seltskonnas on alati hea meel olla ja kui palju nalja, oeh ja mu sõbrad mu oma ainulaadsed sõbrad kes on mind nii palju aidanud ja mulle toeks olunud ja mind omaks võtnud, ja üldse kõik inimesed, kellega mu elutee kunagi ristunud on. Ja kõik see mid me ümber. Kõik Jumala kätetöö ja selle kõige est olen talle ihu ja hingega tohutult tänulik. soojus.

Posted by mellu in 20:31:01
Ja see oli tark jutt, täitsa tulrtasin endale selle mõtte meelde ja mulle isegi meeldis see.

Täna oli tore kodugrupp, jõudsime Peetruse esimese kirjaga lõpuni. Peale kodugruppi läksime Taaveti, Kata, Hanna ja Timoga GEN kluppi mõnusat dšääsi kuulama =) Ja Raks ja Betti olid ka seal, oli tore aeg, kuid olen järjekordselt ka sellest nädalast nii väsinud. Aga õnneks on mul homme vaba päeb nii, et saan une hommikusse magada. Jei, aitäh sulle kallis Taevane Isa! Muah.

No comments:

Post a Comment