Mõistuse lahinguväljal

Meile on kuulutatud sõda. Ma ei ole sellele kunagi varem nii mõelnud, sest olen sõdadesse alati eelarvamusega suhtunud. Kuid viimasel ajal olen aru saanud, et meie mõistuses toimub pidevalt sõda. Me peame mõtlema oma mõtete üle ja nagu Jeesus kõrbes saatana kiusatustele alati vastas- kirjutatud on.. Ta tõi vastuvõited kõige tugevamalt aluselt, millest võib väiteid tuua- Jumala Sõnast. Ja ta võitis saatana.
Meie mõistuses on suur lahinguväli, kus toimub igapäevaselt võitlus. Kuid me ei tohi kunagi unustada, et meie poolel on tugevaim võitleja- Jumal.
Kogu selle teema, millele olen viimasel ajal mõelnud ja millega tegelema olen otsuanud hakanud on mõtetest ja nende kontrollimisest ja sellest, mis meie mõõistuse lahnguväljal toimub võtab kokku kirjakoht 2korintlastele 10:4-5
Sest meie võitluse relvad ei ole füüslilised /liha ja vere relvad/,vaid need on Jumala ees vägevad kindluste kukutamiseks ja hävitamiseks, /kuna me ju/ kummutame vastuväited ja teooriad ja targutused ning iga kõrgi ja ennasttäis asja, mis tõstab end /tõelise/ jumalatunnetuse vastu,ja juhime iga mõtte ja kavatsuse Kristuse /Messia,Võitu/ sõnakuulmisesse vangi.
Me peame igapäevaselt mõtlema on mõtete peale ja tunnetama ära need mõtted, mis meile on andnud saatan, sest kui tal on ka meie lapsepõlves läbi erinevate sündmuste meie mõistusesse mingid kindlused õnnestunud rajada, siis nende kindluste lammutamiseks ja mahatõmbamiseks on vaja Jumala abi, sest ise oma jõududega oleme nõrgemad. Ja just kõige ettevaatlikum peab olema just mõtetega, mida me juba tunneme ja teame, et need on juba mitmekordselt meie juurde tulnud, oleme need küll eelame peletanud, kuid need tulevad ikkagi tagasi.
See on ühe väga palju aega nõudva tee algus, millega olen otsustanud edasi minna..
Hoidke mind palves ja palves ja palves...
Aitäh kallis Jumal, et oled meid nii armastanud ja näitad meile oma armu, palun ava meie silmad ja süda ja hing üha rohkem ja rohkem, et Sind kogeda ja sulle lähemale tulla.

Järjekordne nädalavahetus

Nii,vaatasin oma blogide arhiive ja jäi selline mulje, et paljd sündmused on toimunud minuga just nädalavaheetusel. Nii ka see kord. Reedel oli armsa Mellu sünnipäev, isa oli Tartus ja selleks, et temaga koos Tallinna saada ootas ta mind ja õhtul üheksa paiku hakkasime tagasi minema. Mellu sünna oli supper, jõusind Merle vanematekoju natuke varem, kui kohal olid just Saate suure pere liikmed, see oli lihsaltr suppper tunne. Ma tundsin kindlalt, kuidas Jumal on selle ilusa pere loonud ja jätkuvalt neid õnnistanmas on ja selle õhtulö seal majas viibis, see oli lihtsalt väga hea tunne. Suured peredon imetoredad.
Lisaks tagasi sõites Tallinna sain jälle isaga natuke pikemalt rääkida ja meil olid käsil ikka väga sügavad teemad. Sain talle rääkida oma usust ja miks ma usun ja üldse mida ma usun. See oli lihsalt super, sest olen tema südame väga kaua juba Jumala kätte pAlvetanud ja see oli selge märk, et Jumal on tegutsemas ja kõik liigub paremuse poole, kui ei mitte minu või kellegi teise, vaid just TEma kõige kõrgema ja hiilgavama Looja, Jumala plaani järgi. Üldse rääkisime ka põhiväärtustst elus ja suhetest, oh kuidas ma omaTavast Isa ja isa ikka armastan ta on ülekõige.
Ning lisaks kuna neljapäeval oli Kätu sünnipäev siis tähistasime seda Anni juures laupäeva õhtul küpsetasime õunakooki, jõime teed ja vaatasime ühte päris huvitavat tüüpilisest kapitalistlikust müüme kõike ja ostame kõike ühiskonnast "The Joneses" Peale seda järgnes, nagu Anni diivani tungival soovil alati, sügav vestlusring erinevatest filosoofilistest j apsühooloogilistest teemadest, mis jõudis ka kõige alguse Jumala juurde ja selleni, et miks usun ja keda .J a see oli järjekordne võimalus meil Anniga Kätule jagada, miks meie usume.
Ja pühapäev oli tore perepäev. Oli jäällegi suurepärane perelõuna, peekonisse mässitud kanafillega, ahjukartulid küüslauguga, seenekaste , aurututud brokoliga. Absoluutselt ükskõik mis me perega koos söögiks teeme o tulemuseks lihsalt supper söök,

Aitäh sulle kallis Jumal, et täidad meie kõhtu imehea söögiga iga päev.

Nädalavahetus

Tahtsin jagada lihtsalt, et see nädalavahetus on olnud imeline. Esiteks lõppes kokakoolis reedel esimene periood ja see tegi mu tuju väga heaks. Teiseks käisime laupäeval AbbaAbi lastege linna peal, Raekoja platsil oli üks tore üritus "Noored Teevad Head" lastele see väga meeldis ja neile meeldib meeletult, et me nendega koos aega veedame. Üks naljakas seik mis mul meelde jäi oli, et me istusime Kaubamaja pargis ja sõime snäkse ja siis Diana küsis meilt: "Kas teil kunagu igav ka on?" see oli lihsalt minu meelest üks siiramaid küsimusi, mis keegi minu käest on küsinud. Teda tõesti huvitas see, kuidas meie oma elu elame ja kuidas saaks temagi elada nii, et ta ei pea ühtegi tegevust sundima ja lihsalt sellepärast tegema, et tal on igav ja mitte midagi muud pole taha, vaid selleks, et teha midagi, sest see muudab midagi paremaks kas siis minu enda või teiste jaoks.
Kolmandaks oli pühapäeval Risteel teemaks uute missionaalsete kodugruppide jaotamine ja tutvustamine, et kogukonna ja "Kirik teistele" mis on meile Ristteena väga tähtis, saaksime ollagi valguseks siin linnas ja Jumala sõna levitada, mitte et me lihsalt ei saaks pühapäeval kokku ja ei oleks nn "tarbijad", mida igati tänapäevane ühiskond meid suunab tegema, olgu selleks tarbimine asjade näol või siis mingite sõnade vastukajaks saamse näol, või siis meie puhul nn vaikuliku sõnumi saamise tarbimine igal pühpäeval.
Lisaks olen eelmisest nädalast võtnud oma vana palvemärkmiku lahti ja seal lugenud ja tähtsamaid kirjakohti uurinud, olen otsustanud et võtan ühe kirjakoha, mis võiks just praegusele nädalale kõige rohkem sobida ja selle pähe õppida, nii on mul Jumala Sõna alati meeles ja vajalikul hetkel toeks ja meeldetuletuseks.
Eelmise nädala kirjakoht oli Joosua 1:9 Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõijal kuhu sa lähed. See on lohutuseks paljudes olukordades, kus ma võin unda ennast kurvalt ja võib tunduda, et olen üksi ja kõik on mõttetu, siis just see kirjakoht on see, misming taas ülesse ehitab.
Ja nüüd järgmise nädala kirjakohaks olen valinud Laulud 23:1-4
Jehoova on minu karjane, mul pol millestki puudus. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamise veele saadab ta mind. Tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse, oma nime pärast. Ja ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei kardaks ma kurja, sest sina oled minuga. Su kepp ja su sau, need trööstivad mind. Jällegi kord on see kirjakt tugevuseks iga kord, kui tunnen ennast nõrgana ja tahan alla anda, see lohutab ja annab taas jõudu.
On olnud tore nädalavahetus!
AITÄH SULLE KALLIS JUMAL!

Sügise meeleolu

Nüüd olen kaugel olnud arvutist.Kaua pole olnud mahti siia midagi kirjutada. Kuid eile sain lõpuks wifi ka siia kus ma nüüd elan. Jagan maja oma vanaisaga. Sügis on alati minu jaoks selline pigem nukker ja kurb aastaeg olnud, nõustun, et sügisel on Jumal meie silmadele pannud välja mitmeid ilusaid värve, kuid see kõle ja külm tuul ja vihm ning hall taevas ei anna tihti nukrusest eemal olla.
Selle nädala kirjakohaks on minu jaoks kindlasti Joosua 1:9 Ära karda ja ära kohku, sest Issand, su Jumal on sinuga kõikjal kuhu sa lähed seda pean meeles pidama ja südames hoidma, sest see on tõde. Siin kohal tahaksin veel kirjutada mõnest mõttest, mis mu meeles on viimastel nädalatel keerelnud. Ütlus- kui sa vaatad maailma, muutud murelikuks. Kui vaatad endasse, satud masendusse, aga kui vaatad Kristust saad rahu! tõesti on toonud see rahu mu ellu, mida rohkem ma keskendun Jumalale ja loodan Jeesusele ja mida rohkem on Püha Vaim mu juhiks. Sest tõesti määrab minu thelepanu kese selle, mida ma tunnen. Seda on nii hea üha enam ja enam meelde tuletada ja oma mõtted ümber konsentreerida ja Jeesusele suunata. Ja selleks, et kiusatusest välja tulla, tuleb aru saada Jeesus Kristuse iseloomujooni. Ja tema koodeksid- armastada ligimesi ja inimesi, kellega iga päev kokku puutuma. Armastada neid keda keegi ei armasta! Sest kui Püha Vaim meie elu juhib, siis kannab ta meie sees selliseid vilju:

• armastus
• rõõm
• rahu
• kannatlikkus
• lahkus
• headus
• usatavus
• leebus
• enesevalitsemine

Eelkõige aga tuleb meeles pidada ka seda, et Jumal kasvatab mu elus Vaimu vilja, lastes mul sattuda olukordadesse, kus mul on kiusatus anda voli vastupidistele omadustele!
Lõppkokkuvõttes on tõsi see, et Jumal ei pane meid proovile selleks, et ise teada saada kuidas me olukordades reageerime, sest ta tunneb meid läbi ja lõhki, vaid et me ise teada saaksime, kuidas me mingites situatsioonides reageerime. Sest kõik see mis siis välja tuleb võib olla me enda jaoks ka üllatus, tihti ise ka tunneme ennast halvasti mõeldes, kuidas me teatud olukordades reageerinud oleme. Sest kõik see mis on varjul, on Saatana kontrolli all, kõik mida me ise ei tea. Kuid kõik mis tuleb ilmsiks ei ole enam tema kontrolli all.
Ja teiseks selle nädala kirjakohaks olen valinud Laulud 23:1-4
Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb ta mind lamama; hingamise veele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga, su kepp ja su sau need trööstivad mind!

Pseudonüüm.

Pseudonüüm ehk teine nimi või varjunimi on isiku dokumentaalsest nimest erinev nimi. Pseudonüüme eelistavad sageli kasutada teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud, poliitikud jpt. Pseudonüümid on ka laialdaselt kasutusel interneti keskkonnas. Pseudonüüm võib ka olla kollektiivne, ühine mitmele autorile, isikule vmt.

Mõtlesin pseüdonüümid on väga ägedad. Näiteks on pseudonüümi endale võtnud

• Betti Alver – Elisabeth Lepik
• Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi
• Lydia Koidula - Lydia Emilie Florentine Jannsen
• C.R. Linnutaja - Carl Robert Jakobson

• Elton John - Reginald Kenneth Dwight
• Woody Allen - Allen Koningsberg
• Marilyn Monroe - Norma Jean Baker
• Jossif Stalin - Jossif Džugašvili
• Mark Twain - Samuel Langhorne Clemens
• Vladimir Lenin - Vladimir Uljanov

Lihtsalt ühel hetkel mõtlesin selle peale, ja mulle tuli pähe, et kui kunagi peaks tekkima tahe ise kirjutada, siis minu pseudonüüm oleks Mimi watson, ma ei tea kust see tuli, kui see oleks minu pseudonüüd. Heh, kas pole naljakas?

Tagasi Tallinnas.

Ohh, kool on lõpuks läbi, ma ise ka ei suuda uskuda, et see aasta on läbi, ja nüüd tagant järgi mõeldes, ma siisiki peaaegu lõpetasin ju kaks kooli ikkagi korraga, kuidi Maaülikoolis paar ainet tegemata jäi, kuid siiski see aasta on olnud metsik.. pigeline, kuid vähemalt koguaeg on olnud tegevust. Järeldus: siiski, ei saa kahke asja korraga teha, nii, et sa mõlemale asjale/tegevusele 100% pühenduksid, kui tahad korralikult teha vali ja üks haaval lahenda välja kutsed..
Niisiis, alguses plaanisin küll jääda Tartu, kuid nüüd ooen juab kolmandat päeva Tallinnas ja nimelt müün Pirita turul astelpajutooteid=) oh, ma isegi imestan, et mis mina ikka, ma pole üldse kaupleja ega mingi müügimees, muille lihtsalt ei meeldi kunagi inimestele pähe määrida, või kasvõi tülitada, isegi kui nad vaid lihsalt mu müüdavaid tooteid vaatavad, og. kui proovivad moosi ja kui maitseb on tore, kui ostavad ära on veel toredam. Tänu Jumalale olen ma juba kaks päeva vastu pidanud, lihtsalt mitte keegi teine ei saanud müüma tulla ja niisiis ma seda teengi. Pirita turg on tegelt uus värk, Pirital ei olnud enne turgu, kui Nõmme turg maha pöles mõtlesin piritalased et tahavad ka endale turgu.. kuid siiski on külastajaid väga vähe.. külastajaid on vähe.. inimesed tulhge turule!!

Kas ainult mulle tundub või on ka pärioselt, et iga noorem naine kes vastu tuleb on rase või lapsevankriga, kas ainult mina näen seda?
Igatahes, palun armas Jumal, et võiksin olla kannatlikum.. palun. Kõigil on omad soovid. Maasikamüüjal läheb aga siiski kõige paremini, suvi on maasikahooaeg. mm ja maasikad lõhnavad ka nii hästi, Eesti maasikad veel küpsevad ja armas Jumal küpseta nad siis hästi mahgusaks. Tänan sind imeliste maasikate eest. MMM aaasikass

Praktika ja kaks kuud elust on möödunud kiiresti

Oh,
mille ma siit avastasin oma BLOGI, rohkem kui kaks kuud pole siia sattunud, kuna elu on nii kiire olnud. Hommikuti olen tavaliselt Maaülikoolis istunud ja poole kolmest Wererisse praktikale läinud, kus olen tavaliselt hiliste õhtutundideni, tavaliselt kümne üheteistkümneni olnud. Päevad on möödunud kiiresti, kui palavas köögis, inimestele kõhu paitusi jagades. On olnud huvitav periood, kohtudes huvitavate uute inimestega, Anni ja Kätu rääkisid, et Hispaanias olid kõik kokad õrnahingelised, alguses paistsid küll et kurjad ja karmid, kuid tegelikult õrnahingelised kunstnikud.
Ja see on küll kohtuav kui palju inimesed ikka igapäeva kõnes roppusi kasutavad, täitsa kohutav on kuulata kuidas lihtsalt iga teine sõna on ropp. Ühest asjast ei saa ma aru, et kui inimesena sa tead ise, et sul on see ja see viga või käitud sellistes ja sellistes olukordades halvasti, siis kas lihsalt selle teadvustamisest endale piisab? Olen mõistnud et minu puhul ei piisa, kui m aikka tean mõnda oma halba külge, siis teen kõik endast et seda muuta ja ennast paremaks inimeseks saada, muutuda, kasvada ja paraneda. Kõik toimub läbi muutuse.. Areng toimub läbi muutuse..
Ja avastasin, et oled muutunud sallivamaks, see oligi kindalsti üks mu puudustest, et muutusin liialt kiiresti ja kergesti närviliseks ja vihastusin liialt pisiasjade peale.. Sallivam olen ja mõistan rohkem arvan.. olen õnnelik.
Ja aitäh kallis Jumal, et oled jälle kord mu ühele palvele vastanud ja ka läbi selle mulle sallivust ja kannatlikust õpetanud. Kogu südamest tänan.

Ja suvi, mida ma nii kaua oodanud olen peale seda külma ja pikka talve on ka lõpuks saabunud, oh seda eluilu.

Kolimine.

Oh, nagu teada , et mu korter sai uue üürilise ja seetõttu ,olen õnnelik,on rahaliselt raskel ajal võimalik ühest koormast lahti saada. Milline õnnistus.. Ja smas ka suure palve vastus. Aitäh sulle Jumal.
Aga nüüd on natuke jama sellega, et mis ma nüüd edasi teen, kuhu saan ulualuse?
Algse plaani järgi pidin minema onu juurde elama, ja mulle nii meeldiks seal, sest mulle tõesti väga emeldib onu ja onu pere. Kuid tunnetan, et on naisel on natuke selle vastu, olen tema kodu kui sissetungija, ma arvan.. Ja ma tõesti ei soovi mitte kellelegi pinda käia või nende rahu rikkuda ja eriti ma tean, kui hea ja parim koht minu jaoks on kodu.
Oh, kuidas ma ootan, et Jumal selleel kõigele kõige parema lahenduse tooks. Praegu on muidu väga pingeline ja stressirohke periood üldse.Ma palun kogu südamest.

Ja järgmine nädal hakkab mul praetika Werneri köögis, eks vaatas siis, mis sellest saab.

Seniks aga. Head ööd.

Lugedes vana blogi.

Lugesin täna vana blogi ja elidsin seal t sellise huvitava sissekande. See on ikka väga hea, et blogi pidada, siis pärast on nii äge vaadata, mida oled kunagi mõelnud ja teinud.
Järgnev oli
Muutused on vajalikud. Kuigi me sooviks hoida kinni hetkedest, eelkõige headest, jäävad meile nendest mälestused. Ei ole ühtegi hetke sarmast teisega. Muutused võivad olla, ja sageli on hirmutavad, muutus, kõik on teine enam ei ole millestki tuttavast kinni hoida.

Kõik mis praegu toimub, kunagi toimus või hakkab toimuma on kõik toimunud praegusel hetel, homme ja eile on ainult tagaplaan, mille me oma mälestustele loome. Kõik mida sa teed teed sa praegusel hetkel.

Oeh jällegi hakkan ma ühest lihsast mõttest liiga filosoofiliselt rääkima, et ma lõpuks isegi aru ei saa enam, mis oli see algne tegelikult väga lihtne mõte, mida ma kirja tahtsin panna. Oh mind. Ma ütlen mul pole see kirjutamine kunagi hästi välja kukkunud. Ma tõesti tahaks nüüd mõnikord oma 12nda klaasi kirjandi uuesti läbi lugeda, ma tõesti kujutan ette mida hägusat juttu ma võisin sinna kirjutada. Vaesed hindajad, aga väga lootusetu see vist siiski ei olnud, sest a sain ikkagi poole tervikust hindest. Tore, et ma siis nüüd lõpuks seda kõike mõistan. Ja tol hetkel olin ma endas nii kindel,et ma kirjutasin maailma targemat juttu,e t miks hindaja minust aru ei saanud ja mind ei mõistnud. J a siit tuleb jällegi välja üks tarkus-ei ole olemas halbu inimesi , on vaid inimesed kes ei nõustu sinu seisukohtadega, inimesed kes ehitavad teistsugust maailmamudelit. Ning ükski inimene ei tee midagi valesti seda mudelit arvestades. Enda käitumist kõrvaltvaataja kriitilise pilguga vaadata on väga raske. Ja hoidku ennast need inimesed kes sulle ainult head tehes kõrvaltvaataja märkusega on midagi julgenud öelda, nad on haavanud su ego.
Kuid jah nüüd tagant järele mõeldes, see ongi see muutus, mida me vajame.See on see muutuses peituv võlu, mis meid hiljem tabab, mõistes mis muutuse me tegelikult läbinud oleme. Et me ei muutuks liiga mugavaks oma elus ja oma iseloomus, et meil oleks pidevalt ruumi kuhugi arenenda, et me ise lubaksime areneda,mitte piirata seda oma mugavustunde tõttu ja kartusest uue muutuja vastu.

See elu on võrratult ilus. Aitäh, et oled avanud mul silmad ja aidanud mul vaadata seda maailma läbi sinu silmade.

Ja siin on veel teine sissekanne

Olen jõudnud sellisesse eluperiood, kui ma oled iga meelega täielikult ärkvel ja teadvustan enda ümber toimuvad, kindlasti on põhjus selles ka,et ma ise olen ennast rohkem avanud ja ma tahan mõista enda ümber toimuvad, ja nii kui ma seda teen siis üha enam ma jõuan järelduseni,et mul on ikka meeletult palju enda ümber, mille eest tänulik olla. Täitsa lõpp, elu sees mitte kunagi näiteks ei oleks ma arvanud üks või kaks aastat tagasi,et kunagi olen punktis, kus Jumal on mulle nii lähedal, ta on avanud mu silmad ja südame nii,et ma suudan armastusega suhtuda enda ümber olevasse ja mõista selle kõige ainulaadsust.
Nüüd mõistan ka põhjust, miks tegelikult ei tulnud välja mu soovist see aasta Hollandisse õppima minna, sest nii ei olnud lihtsalt ettenätud. Ja kindlasti või öelda, et praeguse kahe ja poole kuuga olen ma tohutlt palju õppinud, arvestama, armastama,mõtlema, tundma ja mul on lihsalt tohutu suur rõõm südames. Ja nii ongi. Mu perekond, mu supper -hüpper perekond, mu vanemad kes võibolla tõesti on mind kasvatanud “vatis” kuid olen selle eest neile ülimalt tänulik, mu onud ja nende pered, mu kaugemad sugulased kellega harvem kohtuda saab, kuid kellede seltskonnas on alati hea meel olla ja kui palju nalja, oeh ja mu sõbrad mu oma ainulaadsed sõbrad kes on mind nii palju aidanud ja mulle toeks olunud ja mind omaks võtnud, ja üldse kõik inimesed, kellega mu elutee kunagi ristunud on. Ja kõik see mid me ümber. Kõik Jumala kätetöö ja selle kõige est olen talle ihu ja hingega tohutult tänulik. soojus.

Posted by mellu in 20:31:01

Ja see oli tark jutt, täitsa tulrtasin endale selle mõtte meelde ja mulle isegi meeldis see.

Täna oli tore kodugrupp, jõudsime Peetruse esimese kirjaga lõpuni. Peale kodugruppi läksime Taaveti, Kata, Hanna ja Timoga GEN kluppi mõnusat dšääsi kuulama =) Ja Raks ja Betti olid ka seal, oli tore aeg, kuid olen järjekordselt ka sellest nädalast nii väsinud. Aga õnneks on mul homme vaba päeb nii, et saan une hommikusse magada. Jei, aitäh sulle kallis Taevane Isa! Muah.

Elu ei ole iseenesest mõistetav!

Ma olen võtnud liiga palu asju enesest mõistetavana. Ei ole iseenesest mõistetav, mul on just nii hea elu kui mul olnud on.
see et mul on perekond
see et mul on olnud toitu mis täidab mu kõhtu
see et olen just selles koolis käinud kus käisin
see et olen saanud ülikoolis käia
see et olen reisinud
see et mul on nii super sõbrad
see et ma saan kõndida
see et mul on silmad ja näen seda ilmelist maailma
see et mul on nii imelised vanemad
see et mul on vanaisa
see et ma olen eestlane
see et mul on võimalust oma arvamust avaldada
see et olen kohtunud toredate inimestega
see et JUMAL on mind loonud just selliseks nagu olen
Mitte miski siin elus ei ole iseenesest mõistetav. See kõik on nii eriline, erakordne, unikaalne ja nii võimas.
.. Et kõik mis ütlen ja mis teen, olla sul austuseks. Olen siin selleks et sind kiita..


Kuid kõige imelisemad lilled maailmas on ikkagi orhideed, need imelised õied. Õrnalt lõhnavad õied, tugevad, kuid meeletult graatsilised. Istutasin täna oma orhideesid ümber, kaks oli natuke kuivanud ja nukraks jäänud loodan, et nad tärkavad. Valgust on praegu rohkem ja see meeldib neile väga.

Nädalavahetus.

See nädalavaehtus jõudsin jälle üle pika aja tallinnasse, oh see oli tore, sama solen hetkel meeletult väsinud ka. Reede õhtul kohe otse rongi pealt kell 10 viis isa mind Anni juurde, kus Anni ja Kätuga vaatasime Eesti Laulu. See oli väga lõbus ja kvaliteet aeg nende kahega, keda viimasel ajal enam üldse ei ole näha. Aga nad on ikka nii kallid mulle! Ja ka laupäeva õhtu möödus Kätu juures. Sõime pasta bologneset ja vaatasime kaks filmi järjest "Mamma Mia" ja "It´s complecated" päris huvitavad filmid..., sain koju alles mingi kolm öösel, nagu oleks kuskilt peolt öösel tulnud nii naljakas oli nii hilja tallinnas koju jõuda.
Ja üldiselt see nädalavahetus läks äärmiselt kiiresti.. Ja nüüd olengi tagasi tartus.. Tulin just Otepäält Andu puhketalust sauna ja tünni õhtult tüdrukutega, oh oli tore aeg, Kati võitis jälle FB kaudu oma komnele sõbrale saunaõhtu. Oh see oli nii ilus, kui sinna sõitsime, päike paistis ja sinine taevas ja lumivalge lumi =)=) täiesti sile.. ilus ilus.
Ja veel lugesin reedel rongisõidu ajal korraga terve Joosua raamatu ära, kuna oli BP natuke maha jäänud, kuid kavatsen sellega kindlasti lõpuni minna. Loen ja palvetan ja kiidan oma kallist Loojat!
Tagasitulek Tartusse ei olnud just kõige mugavam, mulle ikka nii meeldib rongis, et on rohkem ruumi ja valge ja kuidagi avaram. Kuid kõigile see ei meeldi, reedel oli rongis mingi purjus mees minu vagunis, kes terve tee lällas ka kaebas, kuidas tal ikka see üldse ei meeldi, et rongi niii koliseb ja, et tal pea hakkab valutama, arvan, et see pea hakkas tal millestki muust valutama, kuid eks ise teab..
Ja nüüd õnneks järgmine nädal on koolides vähe lõdvem ja ei pea nii palju rabelema, saab natukene hinge tõmmata.
Oh, aitäh sulle armas Jumal selle imelise aja eest!

Karjus karjus karjas

Mis kasu toob mul kogu maailm,
kui kaotan hinge
Mis kasu on mul uuest laulust,
kui jään uhkeks
Nüüd, nähes Su armu,
ma ohverdan end...

Kuulasin seda laulu ja pisarad voolasid lihtsalt silmast, sest see on lihtsalt nii sügav ülistuslaul, see läks mulle nii südamesse ja ma tõesti tahan Jumalat rohkem tunda ja tahan usaldada enda täielikult tema kätte. Sest tõesti Jumala arm on põhjus miks me üldse midagi teha saame, miks me elame.

Eilne kodugrupp oli mõnus, kvaliteetaeg õdede ja vennaga. Ja täna on ikka südamel see lugu, oh ma pean selle siia kirja panema, et kui ma ikka endale selle meelde tuletaksin, kui kunagi peaksin selle jälle unustama. Igatahes.. See oli ühest mehest, kes sõitis autoga teel ja tema ees oli lambakari, ning kui ta autoga lähemale jõudis läks lambakari täiuslikult kaheks, lihtsalt sammusid kahele poole. Mees oli sellest nii hämmingus, et läks ja otsis nende karjuse üles, ja teda tõesti huvitav see, et kuidas nad nii distsiplineeritud on, kuidas? Karjus rääkis talle, et ta toimib nii, võtab oma karjast need kõige uljemad ja sõnakuulmatud, ning murrab nende jalad, jaaa murrab need, ning siis kannab lammast oma õlgadel, kuni lamba jalad on täielikult paranenud, et lammas teda täielikult usaldama õpiks, ja õpibki, sest see tema karjus hoiab teda ja tassib kuni ta haige on ja ise käia ei saa.. Mul jooksid külmavärinad üle selja.. Et on karjust täielikult usaldada ta peab neid, oma karjatatavaid enne murdma. Ja Jumal on meie karjane, selleks, et ta meie sees tööd saaks teha, peab ta meid murdma, et toimuks protsess ja et usalduks kasvaks.. Ja seda palud Jumalalt, et ta tõesti meid murraks, et see saaks toimida tundub mulle väga hirmuäratav.

minu Veebruar

tore, Veeruar on möödunud nii kiiresti, et ei ole jõudnudki oma tegevuste üle mõelda. Vabariigi aastapäeval koju pikka nädalavahetust veetma minnes õnnestus mul Tallinnast viirus külge haakida, niiet nüüd istun salvrätik vastu nina surutud diivanil ja vesistan. Ja üle pika aja on mu tervist nõrgendanud mingi patsill. Ka koolis on olnud palju asju, mõlemas, asju teha, tundub, et mu jõud ei lõpmatu, kas ma ise teen oma elu raskemaks võttes endale kohustusi, mida ma kanda ei suuda. Põhiline on, et ma seda tehes, ei kaotaks sihti teha seda kõike koos Jumalaga ja talle täielikult toetades. Sest ilma temata olen ma väärtusetu, lihtsalt üks suvaline patune inimene, kes eluga vaeva näeb ja kõik oma ootused ja lootused ainult enda kanda jätab. Mitte, et ma peaks enne korda ajama oma isiksuse ja probleemid suhtemisel ümbrusega ja inimestega, vadi kõik saab alguse Jumalast. Mitte minu võime teisi armastada ja aidata ei seisne selles, et olen selgeks mõelnud kes mina tegelikult olne, vaid see kes Jumal on minus ja mina jaoks.Minu ülesanne on lihsalt siia maailma edasi anda Jumala armastust, peegeldada seda siia katkisesse maailma ja teiste viibimist siin maailmas võimalikult meeldivaks teha... Ma elan selleks, et teistel meeldivam siin maailmas elada oleks, ma ei ela siin oma heaolu nimel, vaid teiste oma ligimeste , Jumal hoolitseb minu heaolu eest, kui mitte siin maailmas, siis minu tulevases kodus tema juures taevas. Mõtted, mis mu peas on keerelnud, ja mida ma praktikasse oma ellu peaksin täielikult sisse lülitama ja rohkem selles kinni pidama..
Avastasin, et kui kaua aega ma pole lugenud, mõtlesin, et kui oluline on ikka kooli ajal kohustuslik kirjandus, mis paneb sunniviisiliselt tutvuma maailma väärtusliku kirjandusega. Sunniviisiliselt minusuguse jaoks, kes mõnikord kaotab jälje ja tahtmise, nihutades paigast väga olulised suunad. Ühesõnaga lugesin raamatut "Minu Eesti" Justin Petrone kirjutatud. Justin on tore noormeest New Yorgist, kes leiab oma eluarmastuse Soomest, nimelt leiab ta toreda seiklushimulise neiu Epu. Raamatus ta kirjutabki muljeid Eestist, mis teda siia esmakordelt tulles tabasid.Naljakas juhtumid otse elust on nii hästi ja selgesõnaliselt üles kirjutatud, mis muudab raamatu lugemise nii lihtsalt huvitavaks ja inspiratsiooni allikaks.
Järjekordselt olen jõudnud järelduseni, et ma mõtlen liialt ja just filosoofiliselt, peaksin on mõtted tasakaalu viima vahest ratsionaalse mõtlemisega ja näiteks oma eesmärkide kindlaks määramisega. Kes ma olen 5 aasta pärast, kus ma olen, ja kes on minuga? Mis on Jumala täielik plaan minule ja kuidas ma saan seda ellu viia?
Head ööd!

Pisikesed asjad

Ja kui sa ei näegi suurt plaani oma elust, kui on udune ilma ja siht ei ole päris selge, siis ei ole see üldse põhjus miks kurvasatada või kohkuda. Vaid siis tulevad need pisiasjad need hetked ja olud, mis sunnivad meid enda nina alla vaatama, need pisikesed imed, mis meie silme all koguaeg toimuvad, mida on suurte plaanide tegemisega nii lihtne kaotada. Need inimesed kes meile lihtsalt toeks on ja me juttu kuulavad, need telefonikõned, mis meie vastu huvi tunnevad, need tunded romantilistes filmides, need korterikaaslased kes lähevad ja sulle ühe maitva koogi ostavad, need ühiselt veedetud tunnid Piiblit õppides ja Aliast mängides, need kiitused ja laitused, see päike mis pilve tagant ennast näitab, see tuul, mis puhub su põsed punaseks ja need inimesed kes on kõik imelised Looja loomingud, lõuendid, mis täiuslikkuse järgi maalitud.
Ja seda Jumal mulle praegu soovibki näidata, see ei ole selels kui hea plaani ma endale välja mõtlen, nii hea, et Jumal selle heaks kiidaks, see ei ole selles, mida ma pean muutma, et mu elus oleks eesmärk või tähendus, see ei ole mu sihid mis ma võimalikulk kõrgele sean ja neid püüdma asun, vaid see on see armastus mis mind kaitsva loorina pidevalt ümbritseb, selle pehme kiud, mis võib tuule iiliga kergelt segi ajada. See on see tunnetus ja side, mis on loodu ja looja vahel, seda ei saa absoluutselt mitte keegi võtta. Ja see saab ainult kasvada ja igal hetkel endale meelde tuletada. Tahan lihtsalt kõik sulle anda mu kallis Looja. Sina tead plaani, mis on mulle just kõige parem, õigem ja suurim. Aitäh selle eest ja aitäh, et aitad meil mõista.

Pühapäev

See nädal on saanud läbi ja kui ma mõtlen selle möödunud nädala peale siis, on mul natuke kurb, sest tunnen, et ei ole andnud endast kõik, tunnen, et liiga tihti lasen pigem halvematel kogemustel ennast mõjutada liialt ja selle põhjal otsuseid teha. Üks mu suurimaid raskusi on anda kõik Jumalale, absoluutselt kõik, sest tunnen, et mingis mõttes olen pealiskaudselt andnud, kuid tegelikult tahaks,et lõplik otsus ja kontroll jääks minu kätte. Sinu tahmine sündigu.
Nädalavahetus Tallinnas perega oli tore nagu alati, ma tõesti armastan nii väga oma pere, mul on lihtsalt maailma paremad vanemad ja vennake ja õeke. Ja mis me täna õhtul Graigi juures väikegrupijuhtide koosolekul rääkisime on, et tegelikult on nii kerge leida aega võõrastele ja sõpradele ning lihtne on jätta pere märkamata ja lihtsalt pidevalt palvetada pere pärast nende südamete ja tegemiste pärast. Kasuta mind oma tööriistana.
JULGUS. Oh olen aru saanud, et tegelikult on see üks ohtlik iseloomujoon, kui sellega ei kaasne tarkust, Jumalikku tarkust. Ja kõige tobedam, kui kahetsused ei lase normaalselt edasi elada. Sest pikka aega olen palunud Jumalalt jugust, ja kuidas Jumal on mul nii selgeks teinud, et see ei seinse selles, kui juged me olema vaid kuidas me teda kuulame ka olukordades käitume.Palun võta mu süda enda kätte.
Tänane väikegrupi aeg oli kvaliteetaeg, mul on lihtsalt tore näha, kuidas Jumal Lemme ja Kira ja tüdrukute elus tegutseb, see on väärt nägemist. Ja ma olne nii tänulik ka inimeste eest mu ümber, kuidas Jumal ümbritseb mind ja nii väga armastab.
Vabastav..
Aitäh.

Selle nädala viimane reede!

See nädal on kiiresti möödunud.
Neljapäeva õhtud on ikka nii head, kallid kodugrupilised kogunesid minu juures ja sain neile jälle kõhutäidet pakkuda, Jumal ma tänan sind selle imelise anni eest, kirg toidutegemise vastu, millega võin jagada inimestega seda imelist toitu, mida sina meile oled andnud nii lahkelt. Aitäh. Lugesime ja mõtisklesime ka Peetruse esimese kirja üle, see on ikka nii vägev kuidas sa meie sees töötad ja meil üha rohkem lased enda Sõna mõista. Kui ametlik osa ära lõppes, siis oli kell juba palju, kuid paljud jäid veel minu juurde ja me otsustasime Aliast mängida, Kuldar Kertu,Taavet Eleri ja mina ja Helena ning Kristel oli meie õiglane kohtunik, kes nägi kõike ja kuulis kõike ja juhtis ja hoidis meie mängus korda, sai on tööga suurepäraselt hakkama,see oli niiiiii naljakas, ma pole seda väga kaua mänginud ja see oli nii äge. Kvaliteet aeg super toredate inimestega, olen tõeliselt õnnistatud!
Täna on kell juba üks päeval ja täna hommikul ma lihtsalt ei suutnud üles tõusta, oleksin pidanud minema ja teeninduse kohta uut infot saama, kuid absoluutselt mu keha hommikul ei reageerinud äratuskellale. Nüüd ootan aega, millal saan rongile lipata ja Tallinna sõita, ei ole üle pika aja nüüd jälle Tallinnas käinud, natuke igatsen, kuid samas olen Tartus väga rahul ja hea tunne on siin olla. Saan Anniga kokku, pole nii ammu temaga midagi jaganud ja temast kuulnud. Kahju on küll, et paljudest inimestest olen nii kaugele jäänud, kuid pean kõik võimalused ära kasutama ja nendega aega jagama, et mitte kaugeneda. Kummaline, kuid Tallinnas on ainult ühe päeva, sest pühapäeval tulen juba lõuna ajal tagasi, et armsate inimestega aega koos veeta ja Jumalast rääkida.
Oh, ma palun, et selle Tallinnas viibimise ajal saaksin ma oma emaga suhted paremaks, kui need siiani on, avastasin, et tegelikult ei tea ma oma ema mõtetest või maailmavaatest mitte midagi, et tea mida ta mingites olukordades mõtleb ja tunneb, kui tean, et see teave on oluline mõistmaks teineteist ja, et meie suhet parandada. Tunnen, et meie suhe on jäänud väga napisõnaliseks ja pinnapealseks, kus me jagame vaid tavalistest tegemistest.
Väljas on müra ja veoauto lärmab, kuna kõrval maja katuselt korjatakse lund, kuna seda on sinna väga palju kogunenud ja see on vist juba ohtlikuks muutunud ja, et vältida selle sulamist ja kellelegi pähe kukkumist nad on otsustanud, et korjavad selle ära. Kummaline on igatahes seda protsessi siit vaadata.
Aga praeguseks lõpetan.
Tsaupakaa!

Algab

Tere!
Siit see algab..
Inspiratsiooni sain Lemmelt, kes ka oma blogi pidamisega just algas. Kuid viimasel ajal on paljud lähedased inimesed, kelle arvamus mulle tõesti korda läheb, öelnud,et ma mõtlen liiga palju. Ja see on kaheotsaga, ühelt poolt on hea, pidevalt mõelda ja uusi lahendusi ja uusi vaatevinkleid õppida ja nende üle jälle mõelda, kuid need mõttelõngad, mis mingil hetkel tekivad ja kuhugi ei vii võivad lõpuks üheks suureks segamini lõngakeraks ennast kerida. On aeg oma mõtted lahti kerida ja koi söödud jupid uuesti kokku sõlmida ja see lõng kuidagi asjalikult ära kasutada, näiteks millegi praktilise kudumkiseks. Koon oma mõtetest ühe sooja salli endale. Ja mulle tõesti meeldib mõelda.
Appikene, vahest on see hirmutav.
Ja kõik praeguseks.

Kummaline...